Esimeseks teaduslikuks uuringuks Eestimaa veekogudest võib ilmselt lugeda K.E.v. Baeri sulest pärinevat tööd Peipsi kalanduse kohta mis ilmus 1851 aastal. Eesti järvede ja jõgede hüdrobioloogiliste uuringutega alustati eelmise sajandi alguses Tartu Ülikoolis ning aastatel 1920-1940 oli nende tööde eestvedajaks prof. Heinrich Riikoja (1891-1988) zooloogia kateedrist.
Teise maailmasõja järgselt koondus süstemaatiline eesti järvede ja jõgede uurimistöö 1947. aastal loodud Bioloogia Instituudi (hilisema Zooloogia ja Botaanika Instituudi) hüdrobioloogia sektorisse. Alustati Emajõest ning suurematest järvedest ja seda eeskätt kalanduse huvidest lähtudes. Järgnevatel aastatel jõuti läbi uurida pea kõik eesti järved ja selle töö üheks vahekokkuvõtteks on 1968. aastal ilmunud mahukas koguteos "Eesti järved". Analoogne raamat Eesti vooluveekogudest „Eesti jõed” ilmus 2001 aastal.
Hüdrobioloogilise uurimitöö käigus on kogunenud hulk pildimaterjali. Aastatkümnete taguste fotode võrdlemine võimaldab järvega toimunud muutusi hinnata paremini kui hulk tabeleid järve hüdrokeemiast. Siin on kohane analoogia Alpiliustikest tehtud fotodega – üleeelmisel sajandil tehtud ja tänaste fotode võrdlus on parim tõestus kliima muutustest.
Eesti veekogude kohta käiv pildimaterjal on jaotunud erinevatesse publikatsioonidesse ning konkreetse veekogu pildiline ajalugu seetõttu raskesti jälgitav. Selles virtuaalses pildikogus on materjal grupeeritud maakondade kaupa.
Kuna veekogud on maastikus üheks meelisobjektiks siis on olemas kõigil arvutikasutajatel võimalus selle kogu parandamiseks ja täiendamiseks võttes ühendust kogu halduriga.
Kindlasti oskavad paljud parandada/täpsustada pildiga kaasnevat andmestikku (avaneb kui klikkida: vaata lähemalt). Reeglina on kõige ebamäärasemad kaks parameetrit: pildistamise koht ja asimuut, mis on ka igati mõistetav sest enamus pildimaterjalist pärineb GPS eelsest ajastust. Paljudel piltidel vajab täpsustamist ka ligikaudne pildistamise aeg.
Pildimaterjali võib piiranguteta kasutada mittetulunduslikel eesmärkidel. Muudel juhtudel võtta ühendust kogu halduriga.
Pildimaterjali valmistas ette H.Timm Võrtsjärve Limnoloogiakeskusest, veebikujunduse tegi A.Vanatoa PKI zooloogia osakonnast.